Jáhkko la åssko
Ristagis jáhkko l åssko Jubmelij guhti ándagisluojttá ja gieresvuodav adná, guhti agev la lahka mijá viesodijn ja doarjju, bagát ja ådåstuhttá. Javlo milta ij aktak la Jubmelav vuojnnám. Jesus Kristusis ja suv viessoma bargos dåbdijdip Jubmelij. Buktep vuojnnet gut ja gåk Jubmel la. Rámáda subttsasa Jesusa birra li dan diehti sisadnon ristagis jáhkon.
Råhkålvis guoddá
Råhkålvis la ieme gäjnno jáhkkuj. Dån i dárbaha jáhkket råhkåma diehti, máhtá råhkålvisájn álgget.
Råhkålvis la rabás vájmmo ja vájnno Jubmelij. Råhkålvis máhttá liehket Jubmelijn ságastit jali aj nåk sjávot Jubmela åvdån årrot.
Råhkålvis máhttá liehket giehttot, gahtjat, viehkev ádnot, gijttet ja ihkap ållu ájnnasamos: ietjas Jubmelij guodet.
Härrá buorissjivnnjádus ja Härrá råhkålvis gávnnu oarjjelsábmáj.
Ristagis jáhkkodåbdåstus
Ristagis girkko dåbdås avta ájnna Jubmelij – Áhttjáj, Bárnnáj ja Ájlis Vuojŋŋanissaj – mij sjivnnjet, gádju ja iellemav vaddá.
Svieriga girkko l oasse väráltvijdes girkkos ja juohká ristagis jáhkkodåbdåstimev, ja hievet ájlis gålmaktesvuodav.
Jáhkov vuoset jáhkkodåbdåstime baktu bágoj ja dagoj, mij la árbbe apostalasj ájges. Jáhkkodåbdåstibme dan diehti vuoset jáhkov, gähttjalibme tjielggit sisano vuodov jáhkon, valla ij la jur jáhko diehti.
Gålmån vuorrasap jáhkkodåbdåstimen la sierra sadje mij vuoset jáhko ja girkko aktavuodav jahketjuodij milta. Apostalasj jáhkkodåbdåstibme oarjjelsábmáj.
Evangelak-luthera girkko
Svieriga girkko gullu evangelak-luthera árbbedáhpáj, mij aktijduvvá dåbdåstimtjállusijn Augsburgak dåbdåstibme jages 1530. Ådåstime ájge lij dåbdåstimtjálos njuolgga duodastus gåk vásstádusáv oattjo dan ájge gatjálvisájda jáhko baktu.
