Ruffien asken 2021 gærhkoeståvroe gaektsie ulmietjaalegi bïjre nænnosti Svïenske gærhkoen aantegesen gaavhtan saemiej ålmegasse. Nænnoestimmesne gaektsie luhpieh guktie barked jïh 40 miljonh kråvnah barkose luhkie jaepiej nuelelen vaadteme. Nænnoestimmien ulmie lea barkoesoejhkesjem tjaeledh båetije barkose guktie Svïenske gærhkoen luhpide buektiehtidh jaepide 2022–2031 Saemien gærhkoeraerine jïh stiftigujmie ektine.
Luhpiej gaavhtan tjoeverin ulmie buektiehtidh guktie måahtedimmiebarkojne jåerhkedh. Svïenske gærhkoe stinkeslaakan barkeminie Svïenske gærhkosne struktuvrh gaavnedh guktie barkedh saemiej sadthalmetji gujmie. Barkosne daerpies guhkies vååjnoes tjarkadihks barkoem buektiehtidh jïh transparensem jïh ektiedïedtem vaarjelidh båetije ektieprosessesne.
Saemien barkoe Svïenske gærhkosne galka öövtiedidh dej gaektsie stoerre ulmietjaalegi mietie. Fïerhten ulmietjaalegen nueleln åenehks buerkiestimmie man bïjre maahtah lohkedh. Råajvarimmieh fïerhtene luhpien nueleln stonkehke buerkiestamme soejhkesjimmesne.
1. Vaentjelem saemien gïelesne jïh saemien kultuvrekontexten mietie lohkehtidh jïh saemien gærhkoe aerpiem krööhkestidh
Vaentjelem govledh jijtjene vaajmoen gïelesne dellie aelhkebe guarkedh gosse soptsesth jïh ektievoetem damth. Saemiej gïelh daerpies nuhtjedh gyrhkesjimmesne jïh gærhkoekrirrien barkosne vuasastalledh. Vuesehte gaavhtan bijpeleteeksth jïh saalmh tjoeverieh saemien gïelesne gååvnesjidh. Teksth saemien gïelesne gærhkoegietegærjesne maahta viehkine årrodh gyrhkesjimmesne. Saemien væhtah, saemien gyrhkesjimmie aerpie jïh kontextuelle toelhkestiimmiem tekstijste dillie stuerebe inkluderinge sjædta jïh vaentjelem buektiehtidh kulturelle buerie vuekine.
2. Saemien voejkenevoetem, teologijem jïh gærhkoe aerpiem vuasiestalledh Svïenske gærhkosne
Gærhkoekrirrien maadth laavenjasse lea daerpies vuekine barkedh eevtjedh saemide inkluderedh jïh vuasastalledh. Gærhkoen byjjes paehperh daerpies tjaeledh jïh krööhkestidh saemien voejkenen mietie juktie almetjh maehtieh jijtjedh saemien aerpiem dååhkasjehtedh. Saemien voejkenen jïh gærhkoen aerpiem daerpies vuasiestalledh jïh krööhkestidh svïenske gærhkosne.
3. Barkedh duedtedh saemiej gïelide jealajidh Svïenske gærhkoen barkosne
Gåessie saemien gïelem vuasastalledh jïh jienebe saemien gïeline barkedh gærhkoekrirrien barkosne, dellie Svïenske gærhkoe maahta meatan årrodh saemiej gïelide duedtedh. Daate sjïere vihkeles gosse maanijgujmie barkedh.
4. Maahtoem jïh daajroem lӕssanidh gærhkoen histovrije barkijen jïh mïedtielimmien bïjre saemiej vuestie jïh magkeres illeldahkh dejstie sjidteme
Öövtebarkoe mejtie gærhkoen dotkemedåehkie buektiehtamme lea daerpies heesedh, juktie maahtoem gærhkoen historije barkoen bïjre daejredh guktie saemide mïedtelin, jïh magkeres illeldahkh dejstie sjidteme edtja stuerebe Svïenske gærhkosne sjidtedh. Stuerebe maahtoeh dellie ussjedibie jïh guarkebe mannasinie Svïenske gærhkoe måatadimmiebarkojne gïehtele saemiej ålmegasse. Maahta dovne stuerebe daajroeh sadthalmetji-, barkij jïh gærhkoe-åålmegen luvnie sjidtedh, saemiej gyhtjelassine jïh saemiej jielemiemassen bïjre jïh gærhkoen dïedtine buerie barkoe jïh måahtadimmie båata sjidtedh.
5. Maahtoem lӕssanidh jïh aalkoealmetje-reaktan principide krööhkestidh Svïenske gӕrhkosne jïh seabradahkesne
Aalkoealmetji reaktah lea åasa almetjereaktijste seamma goh humane-reaktah. Aalkoealmetje-reaktam krööhkestidh jïh jeakadidh lea vihkeles barkoe stinkes seabaradahkem buektiehtidh. Aalkoe-almetje-reaktan principh leah gellie seabradahken dajvine. Siejhme maahtoe aalkoealmetje-reaktan principh daerpies bueriemdidh Svïenske gærhkosne. Svïenske gærhkoe edtja gæmhpodh aalkoealmetje-reaktan principh barkosne krööhkestidh.
6. Læssanidh saemide tsevtsedh meatan årrodh Svïenske gærhkosne
Aalkoealmetje-reaktan mietie saemieh reaktam utnieh jijtjedh gyhtjelassij bïjre nænnoestidh. Dan gaavhtan Svïenske gærhkoe tjoevere vuekih gaavnedh guktie barkedh saemieh åadtjoeh meatan årrodh gærhkoen barkosne. Sjiere vihkeles saemieh meatan utnedh vihkeles nænnoestimmie prossesine principielle saemiej gyhtjelassine.
7. Duedtedh saemiej maanah jïh noereh dej aerpisne jïh voejkenen ööhpehtimmesne
FN:n maanakonvensjovnen mietie saemiej maanah jïh noereh reaktam utnieh voejkenen ööhpehtæmman. Dah aaj reaktam utnieh jijtjene ietniegïelese jïh kulturelle aerpiem öövtiedidh. Barkoe juktie saemiej maanaj jielemehåhkoem, aerpiem jïh voejkene ööhpehtimmiem maahta duedtedh, galkebe eevtjedh.
8. Raasten rastah saemiej gærhkoejielemem eevtjedh
Saemieh leah raasten rastah fealadamme dah njieljie staatine veasoeminie. Saemiej jijtje goh åålmege domtieh jïh saemiej naasjovne raasten rastah veaksehke ektievyökiem utnieh. Svïenske gærhkoe guhkie tijjine lihke ektiebarkoem lutheren åabpagærhkojne Nöörjesne jïh Soemesne saemiej gyhtjelassij bïjre åtneme. Ektie noerhteles saemiej gærhkoebiejjide dovne Russlaanten saemide bööresovveme. Raasten rastah ektiebarkoe saemien gærhkoejielemem Svïenske gærhkosne eevtjieh jïh öövtedieh jïh dejnie tjoerebe stinkeslaakan skraejriehtidh. Stuerebe saemien gærhkoe prosjekt goh jarkoestimmieh, dellie noerhteles ektiebarkoe öövre vihkeles.